Suurlaagrite traditsioon sai Eestis alguse 1926. aastal, kui toimus esimene Eesti Skautide Maleva suurlaager Pirital. 1933. aastal toimus esimene Eesti Gaidide Maleva suurlaager Narva-Jõesuus. Kuni skautluse ja gaidluse keelustamiseni aastal 1940 jõuti pidada kaks gaidide ja kolm skautide suurlaagrit.

Skautlus ja gaidlus taastati Eestis 1988. aastal. Taaselustati nii Eesti Skautide Malev kui ka Eesti Gaidide Malev ning loodi ka kaks täiesti uut skautlikke organisatsiooni – Eesti Eetserskautide Ühendus ja Eesti Gaidide Ühendus. Seoses skautlike/gaidlike organisatsiooniderohkusega toimus EV taasiseseisvumise järgselt mitmeid erinevaid suurlaagreid ning organisatsioonide suvelaagreid, mille kronoloogia on toodud allpool. Tänaseks on Eesti gaidlus ja skautlus saanud ühtsemaks – gaidid on koondunud Eesti Gaidide Liitu ja skaudid Eesti Skautide Ühingusse. Eesti Skautide Ühing on alates 1996. aastast ka Skautide Maailmaorganisatsiooni liige ja Eesti Gaidide Liit omab alates 2002. aastast Gaidide Maailmaorganisatsiooni täisliikme staatust. Mõlemad organisatsioonid kuuluvad Eesti suurimate noorteorganisatsioonide hulka ning on tunnustatud EV Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt.

Esmakordselt Eesti skautluse ajaloos korraldati skautide ja gaidide ühine suurlaager 1998. aastal ja samuti oli ka järgmine suurlaager – „Hõimusild“ – mõeldud nii gaididele kui skautidele. Suurlaagrid on olnud kaheldamatult Eesti skautluse ja gaidluse edasiviijateks ning tõelisteks tähtsüdmusteks, millest iga skaut ja gaid tahab osa võtta.  Eelmises, 2005. aastal toimunud suurlaagris „Rännumaa“ osales ligi 1000 skauti ja gaidi üle maailma, sh eestlastest skaudid ja gaidid Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast ja Kanadast. Samuti oli osalejaid Iirimaalt, Inglismaalt, Itaaliast, Kreekast, Leedust, Prantsusmaalt, Rootsist, Sloveeniast ning Soomest.    

Suurlaagrid on traditsioon, mis annab noortele võimaluse tunnetada skautluse mitmetahulisust ning on suurepäraseks võimaluseks tutvustada Eestit ka teiste riikide noortele.

Suurlaagrite kronoloogia
1926 Eesti Skautide Maleva 1. Suurlaager Pirital
1932 Eesti Skautide Maleva 2. Suurlaager Valgerannas
1933 Eesti Gaidide Maleva 1. Suurlaager Narva-Jõesuus
1936 Eesti Skautide Maleva 3. Suurlaager Paralepas
1936 Eesti Gaidide Maleva 2. Suurlaager Kiidjärvel
1989 Eesti Eetserskautide Ühenduse 1. suvelaager Vormsil
1990 Eesti Eetserskautide Ühenduse 2. suvelaager Simisalus
1991 Eesti Gaidide Maleva 3. Suurlaager “Pisuhänd” Sõmeru poolsaarel, Eesti Gaidide Ühenduse 1. suvelaager “Jõksi”, Eesti Eetserskautide Ühenduse 3. suvelaager Otepääl Kiigemäel
1992 Eesti Skautide Maleva 4. Suurlaager Pärnus Matsirannas, Eesti Gaidide Maleva 4. Suurlaager “Kotermanni” Pangodis, Eesti Gaidide Ühenduse 2. suvelaager “Vikerkaare” Kloogal, Eesti Eetserskautide Ühenduse 4. suvelaager “Põrgupõhja” Väänas
1993 Eesti Gaidide Maleva 5. Suurlaager “Metsavaimu” Treppojal, Eesti Gaidide Ühenduse 3. suvelaager Määritsas, Eesti Eetserskautide Ühenduse 5. suvelaager Jänedal
1994 Eesti Gaidide Ühenduse 4. suvelaager Käbiranna Kloogal, Eesti Gaidide Maleva 6. suurlaager “Sortsi” Treppojal, Eesti Eetserskautide Ühenduse 6. suvelaager Kassaris
1995 Eesti Skautide Ühingu 1. suurlaager Tagametsas (5. skautide suurlaager), Eesti Gaidide Ühenduse ja Eesti Gaidide Maleva Suurlaager “Jaaniussi” Kloogal (esimene EGM ja EGÜ ühine suurlaager), Eesti Gaidide Ühenduse suvelaager “Vopsu” Pühajärvel, Eesti Eetserskautide Ühenduse 7. suvelaager Soodlas
1996 Eesti Gaidide Ühenduse 5. suvelaager “Dageida” Hiiumaal
1997 Eesti Gaidide Ühenduse 6. suvelaager “Kuldnael” Nuutsakul
1998 Eesti Skautide Ühingu ja Eesti Gaidide Maleva suurlaager “Metsaraamat´98” Tagametsas,
Eesti Gaidide Ühenduse 7. suvelaager Nuutsakul
1999 Eesti Gaidide Maleva ja Eesti Gaidide Ühenduse suurlaager “Gaidikaar” Põllkülas
2001 Eesti Gaidide Liidu ja Eesti Skautide Ühingu suurlaager “Hõimusild” Tagametsas
2005 Eesti Skautide Ühingu ja Eesti Gaidide Liidu suurlaager „Rännumaa“ Tagametsas
2009 Eesti Skautide Ühingu ja Eesti Gaidide Liidu suurlaager „Tähemets“ Tagametsas

Tagametsast enne "Tähemetsat"        
Käesoleva aasta suurlaager „Tähemets“ künnisel on igati paslik heita pilk varasematele suurlaagritele Tagametsas. Osalt tänu suurlaagritele sai Tagametsast ka skautlik püsilaagripaik. Nimelt otsisid Eesti skaudid ja gaidid 1990. aastate alguses oma tegevuste korraldamiseks püsilaagripaika ja mõtetes olid nii Virumaa kui Pärnumaa, kus Matsirannas toimus suurlaager 1992. aastal. Enne 1995. aasta suurlaagrit räägiti võimalikest suurlaagri toimumiskohtadest Lahemaal, Võrtsjärve ääres, Saaremaal ja Kohtla-Järve kandis. Osa neist sai ka läbi sõidetud, kuid lõpuks jäädi siiski pidama Tagametsa, mida enne suurlaagrit olid laagripaigana kasutanud Suure-Jaani skaudid, eesotsas Tõnu Aavasaluga, kes oli ka esimene Eesti Skautide Ühingu peaskaut. Alates 1995. aastal toimunud skautide suurlaagrist Tagametsas sai aina selgemas, et just see siin ongi see kauaotsitud paik skautlikule püsilaagrile, mille teokstegemisele aitas samuti kaasa üks suurlaager. Nimelt õnnestus 1998. aasta suurlaager lõpetada majandusliku kasumiga ja saadud summa 50 000 krooni eest sai järgmise aasta alguses soetatud Tagametsa Jahiloss, mille juurde kuuluva maa ostis Eesti Skautide Ühing välja järgneva viie aasta jooksul. Püsilaagri edasine arengulugu seondus paljuski ka edaspidi suurlaagritega, mis olid omamoodi verstapostideks erinevates Tagametsa ettevõtmistes.

Teised noortelaagrid Tagametsas      
Olgu lisatud, et Tagametsas on ka enne meie suurlaagreid toimunud erinevaid noortelaagreid. Nimelt oli Tagametsa Nõukogude Liidus tegutsenud pioneeriorganisatsiooni laagripaigaks, kus osade laagrite juhtimisega oli seotud skautliku minevikuga Gustav Vilbaste. Tagametsa oli ka raadioamatööride laagrite toimumispaigaks ja 1995. aasta ettevalmistustöödel leidsime puude otsast traate, mille tähendusest saime teada alles laagri lõppedes, kui laagripaika tuli vaatama üks kunagisi laagrilisi, kes rääkis põgusalt Tagametsa ajaloost selles valguses ja selgus, et puude otsas olnud traadid moodustasid nö. laagri sidevõrgu. Huvitavaks kokkusattumuseks toonaste laagritega oli see, et laagri juhtkonna telkide asupaik oli valitud praktiliselt sama, mis aastakümneid tagasi.
        .
Tehnika ja meeskonnatöö      
Suurlaagrite tegemine on olnud suur väljakutse nii sisulises kui ka tehnilises mõttes ja eredalt on meeles esimene suurlaager Tagametsas, kui ajutise elektriliini abil töötava koopiamasina või veekeedukannu tööle lülitamine tähendas naabruses asuvale suvilale elektri täielikku kadumist ja rahulolematut kohale sõitnud suvilaomanikku tuli korduvalt laagriväravas rahustamas käia. Suurlaagrid on ka omamoodi meeskonnatöö ja juhtimisülesande meistriklassideks, sest kõigi suurlaagrite teoks saamine on sündinud tänu väga paljude, lausa enam kui 100 inimese, vabatahtlikule panusele, mistõttu ei ole võimalik kõiki tublisid suurlaagrite tegijaid praeguses ajakirjaloos esile tuua, sest ruumi kõigi kaaskorraldajate tegude kirjeldamiseks jääks lihtsalt napiks. Erinevatest seiklustest, elamustest ja rõõmudest seoses suurlaagritega saaks kirjutada päris pika loo ja ehk kunagi õnnestub kogetut veel teistega jagada.

Rahvusvahelised suhted        
Suurlaagrid on kindlasti aidanud kaasa rahvusvahelistele suhetele ja kui 1995. aasta suurlaagris olid välismaalastena, lisaks võõrsil elavatele eestlastele, laagris vaid taanlased, siis aegade jooksul on välisriikidest osalejate arv aina kasvanud. Küllap mingiks ajaks on Tagametsas suurlaagris käinud skaute ja gaide igast 2005. aasta suurlaagri avamisel laagriliste poolt loodud maailmakaardi servast. Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika on veel avastamata.   

Suurlaagrid ja riigimehed      
Läbi aegade on suurlaagrid suutnud äratada ka Eesti ühiskonna ja riigimeeste tähelepanu – 1932. aasta suurlaagri avas riigivanem Jaan Teemant, 1992. aasta suurlaagri Matsirannas tollane peaminister Tiit Vähi, 1995. aasta suurlaagrit külastas kaitseminister Andrus Öövel, 1998. aasta suurlaagrit Riigikogu esimees Toomas Savi, Tunne Kelam ja veel mitmed teised Eesti riigimehed, 2001. aasta suurlaagri avamisel osalesid peaminister Mart Laar, Riigikogu liikmed Mari-Ann Kelam, Tunne Kelam, Liis Klaar ja Arnold Rüütel, laagrit külastasid haridusminister Tõnis Lukas, siseminister Tarmo Loodus jpt. 2005. aasta suurlaagri patrooniks oli tolleaegne EV president Arnold Rüütel, kes ka ise koos abikaasa Ingrid Rüütliga laagrit külastasid.  

Juulis 2009 ootab Tagametsa suurlaagrilisi juba neljandat korda. Suurlaager on üks skautluse suurpäevadest. Kohtumiseni suurlaagris!
 

(tekst Kristjan Pomm, ajakiri Eesti Skaut, jürikuu 2009)